Sülearvuti, lauaarvuti, tahvelarvuti - milline neist võiks sulle sobida? Shoppa veebikaubamaja aitab sind välja!

Shoppa veebikaubamaja on suurima valikuga netikaubamaja Eestis. Meilt leiad absoluutselt selle, millest pikalt unistanud oled. Lisaks avaneb hea võimalus ka arvutitele: tahvelarvutid, sülearvutid, e-lugerid ja lauaarvutid. Shoppast leiad endale kõik sobiliku. Paneme siinkohal suuremat rõhku sülearvutitele, sest need on praegusel ajal populaarsemad.

Selge on see, et ilma tehnikata me hakkama enam väga ei saa. Nii paljud igapäevased tegevused on kolinud tegelikult kuskile pilve peale ja inimestel ei jää muud üle, kui käia ajaga kaasas. Küsimus tekib aga selles, et millist seadet peaks eelistama, kas sülearvutit, lauaarvutit või hoopis tahvelarvutit ja miks.

Klassikalised lauaarvutid

Tegelikult on raske öelda, kas lauaarvuti just kõige õigem vahend igapäevaste arvuti toimetuste jaoks on. See sõltub suuresti inimesest endast. Kuid lauaarvutid on ideaalsed näiteks kontorite puhul. Kuigi paljud uued idufirmad pakuvad oma töötajatele juba ka sülearvuteid, siis sellegi poolest suurem osa ettevõtteid kasutavad lauaarvuteid kontoris tehtavate tööde jaoks. Neid ei pea endaga kaasas tassima. Seetõttu on need ka väga mugavad näiteks kodukontorites või väikelastele, kes alles õpivad arvuteid tundma. Kuid nagu eelnevalt öeldud, taandub kõik siiski isiklikele soovidele. Palju sõltub ka sellest, mida arvutiga lisaks tekstide kirjutamisele ja presentatsioonide valmistamisele teha on vaja. See tähendab, et ka odavamas hinnaklassis oleva lauaarvutiga on võimalik tekstiga seotud tööd ära teha. Probleem võib tekkida aga siis, kui soovitakse midagi enamat, kui vaid tekste kirjutada ja internetis ringi surfata.

Shoppast leiab lauaarvuteid igale maitsele, valikus lauaarvutid tuntud kaubamärkidelt nagu Dell, Lenovo ja MSI. Valikus olevate lauaarvutite eriomaduste hulka kuuluvad bluetooth, HDD ketas, mälukaardilugeja ja SSD ketas. RAM alates 4GB kuni 8GB. Arvuti püsimälu kuni 1128GB välja.

Seega, kui arvuti on mõeldud kasutamiseks ühes kindlas kohas ning sellega ei ole plaanis ringi liikuda, on sobilik kasutada koolitöödeks ja kontoritöödeks lauaarvutit. Lauaarvuti on reeglina soodsam, kui sarnaste näitajatega sülearvuti – eelkõige seetõttu, et kaotades mobiilsuse, on nendesse lihtsam mahutada võimsamaid komponente, mis vajavad tõrgeteta tööks jahutust. Lihtsama ehituse tõttu on lauaarvuteid ka tulevikus lihtsam täiustada, st vahetada välja mõni komponent uuema ja võimsama vastu. Lauaarvuti puhul kehtivad täpselt samad reeglid, mis sülearvutitelgi: jõudluse ja kiiruse osas mängib kõige suuremat rolli protsessor. Kui peale tekstitöötluse ja internetis surfamise pole vaja muud teha, sobivad hästi odavamad lauaarvutid. Kui aeg-ajalt tekib soov ka mänge mängida või on soov suurema jõudluse järele, tasub mõelda juba kallima lauaarvuti peale.

Sülearvutid

Sülearvutid pole alati kodude ja kontorite lauapealseid ehtinud. Mitte väga kaua aega tagasi, olid ajad, kui tehnoloogilise võimekuse näitajaks olid kirjutuslaudade alla pandud undavad suured kastid. Sülearvuteid on aga saatmas aina suurem edu ja uue arvuti valikul on see pigem eelistatud variandiks.

Kuna sülearvutid on mõõdult ja kujult väiksemad, siis kahjuks on sinna palju keerulisem erinevaid võimsamaid komponente sisse panna kui näiteks lauaarvutisse, kus on ruumi uute juppide jaoks küllaga. Samas on tehnoloogia areng toonud kaasa võimalusi aina väiksematesse kestadesse samaväärseid komponente paigaldada. Üldise võimekuse arvestuses on lauaarvutid endiselt juhtimas, ent kui vajadus mingite spetsiifiliste, eriti suurt jõudlust nõudvate ülesannete jaoks, puudub, on tänapäevaste sülearvutite jõudlus piisav pea igale kasutajale.

Kunagistest rasketest ja kohmakatest sülearvutitest, mida oli piin kaasas tassida, on tänapäevaks saanud saledad tööjaamad, mida on igale poole endaga lihtne kaasas võtta. Samuti on aja jooksul oluliselt arenenud akude vastupidavus ja terve tööpäeva jagu akukasutust sülearvutist kätte saada ei ole enam mingi probleem. Ka on interneti kasutamise võimalused oluliselt avardunud ja tänu erinevatele abivahenditele on võimalik internetimaailmaga ühenduses olla pea igal pool.

Asjaolu, et sülearvutit ostes saad sa ühes tükis kõik vajalikud komponendid, muudab selle kasutamise oluliselt mugavamaks. Pole vaja eraldi klaviatuure ja ekraane ning juhtmepuntraid, mis neid kõiki ühendab. Aga kui tunned, et ikkagi sooviksid suuremat ekraani või teistsugust klaviatuuri, siis pole mingi probleem neid seadmeid ka sülearvuti külge ühendada.

Shoppa.ee veebikaubamajas sülearvutid Acerilt, Asuselt, Dellilt, HP-lt ja Lenovolt. Sülearvutite ekraanid kuni 17.3 tolli ja ekraani resolutsioonid nagu 1366x768px, 1600x900px, 1920x1080px. Sülearvutite eriomaduste hulka kuulub Anti-Glare ekraan, bluetooth, HDD ketas, läikiv ekraan, mälukaardilugeja, numpad, puutetundlik ekraan, SSD ketas ja eMMC ketas.

Tahvelarvutid

Tahvelarvuti on üks kihvt vidin, mille tõi massidesse Apple oma iPad'iga, ehkki selle kontseptsiooni ja nimetuse esitas avalikkusele hoopis Microsoft. Muidugi oldi selliseid seadmeid, mis on sisuliselt üks suur ekraan, ilma väliste sisendseadmeteta (nagu hiir ja klaviatuur), nähtud paljudes ulmefilmides ka varem, aga reaalselt hästi toimiva lahendusena sai esimene ülipopulaarne tahvelarvuti just Apple iPad'ist.

Üldiseks reegliks on, et tahvelarvutid on võrreldes laua- ja sülearvutitega jõudluses nõrgemad, sest tahvearvutite puhul on eriti oluline energiasäästlikkus. Võimas protsessor kurnab aga akut kiiremini kui tahvelarvutit kasutav inimene taluks. Samas on turule tekkinud juba erandeid nagu näiteks iPad Pro, mille jõudlus on sülearvutiga võrreldav.

Keskendume siiski hetkel populaarseimale liigile, milleks on sülearvutid ja vastame küsimusele "Kuidas valida endale sobiv sülearvuti?"

Kui on vaja arvutit, millega käia loengutes ja igapäevaseid netitoimetusi teha, siis pole kõige targem osoetada ülivõimast mänguriarvutit, millel kaalu üle kahe ja poole kilo ning aku kestus suure voolutarbe tõttu kehvapoolne.

Peale välimuse on oluline sisu. Näiteks on tänapäeval väga tähtis osa sülearvutil SSD ehk pooljuhtketas, mis on kümneid kordi kiirem kui vana HDD ehk mehaaniline ketas. Optimaalse suurusega ketas on tavakasutajale 256 gigabaiti (GB) ja kui on vaja rohkem mahtu, siis on olemas mudeleid, millel on nii SSD kui ka HDD. Peale sisemälu on tähtis ka RAM ehk muutmälu või põhimälu. Soovitame kindlasti eelistada mudeleid, millel on põhimälu vähemalt 6 GB. Programmid nagu Google Chrome ja Internet Explorer kasutavad veebis surfamisel palju põhimälu ning 4 GB mudeliga võib juhtuda, et arvuti hangub, kui on avatud palju vahelehti või YouTube’i videoid.

Tähelepanu tuleb pöörata ka arvuti protsessorile ehk ajule. Kui sülearvuti eesmärk on tõsisem töö, disain või videomängud, siis tuleks eelistada Inteli core i3, i5 või i7 protsessoreid, kuid sobivad ka AMD toodetud analoogsed A10, A12 või FX seeria protsessorid.